Reisimine beebiga

Päev 1

Pühapäev

Sihtkoht: Bulgaaria

Hotell: HVD Viva Club hotell

Hotell sai valitud hea arvustuse ning booking.com-i kõrge reitingu järgi.

Lühidalt – ka meie jäime rahule. Pisikesed nüansid määravad palju.

Eelmisel aastal käisime 6-kuuse beebiga Horvaatias. Lennu ajal oli laps rinna otsas ja stjuardessid ristisid ta selle lennu lemmiklapseks. Muidugi lemmik kui beebi tudus terve lennureisi ega teinud piuksugi.

Nüüd on beebist saanud 1 a ja 5 kuu vanune preili. Rinnatoit on otsas, peab lutiga läbi ajama.

Lennujaama läksime varakult. Teada värk, et kõige kaugemad jõuavad kõige varem.

Auto jätsin õe hoovi Peetrisse, jalutasime lennujaama.

Lennujaama parkla hind näitas netis 5 päeva eest 20 juurot. Ühe parkla hinnasildil oli 30 juurot.

Nohjah, see on igaühe oma asi hinnata kui kallis või odav parkimine on.

Enne lendu käisime Ülemiste Keskuses Lidos söömas. See koht on super kui oled pätakaga - kiire ja mugav.

Umbes 1,5 tundi enne väljumist saime pagasi ära antud.

Eesti lennujaam on lihtsalt nii ilus!! Ja mugav!!

Lastele on seal Lottemaa-teemaline mänguväljak. Loomulikult mängisime seal.

Üks 7-8 aastane tüdruk ronis Lottemaa maja katusel, lubatud piiridest väljas. Hoiatasin teda, et ta kukub ning tüdruk vist ehmatas ära, et ma julgesin teda kõnetada. Õnneks ronis ta tagasi.

Lennukisse jõudes oli mul fantastiline hea idee laps issi sülle anda - las kantseldab ise oma ihuvilja. Nojah... laps nii ei arvanud. Ronis 10 minutit hiljem issi sülest üle kõikide takistuste minu sülle.

Lend väljus 15:45. Õhku tõustes oli lapsel lutt suus, hoidsin teda süles ja umbes 10-15 minuti pärast jäi tudule. Õhurõhk ja mürin tegid oma töö.

Ta kartsis lendu tõusu ja puges kõvasti kaissu. Lennukimootor tegi hirmsat häält. Esmakordselt nägin, et minu laps väga kardab midagi.

Kõikide teiste lapsed tundusid olevat pisikesed energiapallid. Minu oma tudus enamuse ajast. Jälle.

Umbes poole lennu pealt ärkas. Vahepeal jorises ning siis näitasin ma talle videosid telefonist. Ta ei tundunud üldse huvi aknast välja vaadata. Ei saanud veel aru mis toimub. Oleks pidanud varuma telefoni rohkem kiisuvideosid.

Jõudsime lennujaama u 18:15 ja hotelli viidi bussiga, hotelli jõudsime alles 20:30-20:40 paiku. Oleksin ma teadnud, et sõit tuleb nii pikk oleksin taksoga läinud. Tasuta transfeer polnud seda väärt. Sõit lapsega oli liiga pikk - ta rabeles, jonnis ja peeretas kogu bussisõidu.

Hotelli jõudes ütles administraator meile, et läheksime kohe sööma muidu nad panevad kell 21.00 buffee kinni aga kuna ma olin kindel, et beebi on end täis kakanud läksime ikkagi tuppa. Õnneks ei olnud püksis kingitust ja saime kohe sööma mindud. Laps lihtsalt peeretas hirmsa haisuga. Ississe!

Buffee oli kena, parem kui minu eelmistel Türgi või Egiptuse reisidel.

Lastele oli beebitoitu purkidega!! Bebivita püreed. Normaalne!!!

Toitlustuse kellaajad.

APPI SIIN VÕIB KELLA 17:00 ja 18:00 vahel ju nälga jääda!!

Õhtul tegime ringi hotellis, võtsime paar jooki. Ausalt öeldes oli lapsele võetud apelsinimahl kõige parem, see kõlbas kõige rohkem juua. Asi on vist ikka minu maitsemeeles... olen alkoholi osas pirtsakaks ja valivaks muutunud.

Märkasime kohe, et õhtul polnud ei rõdul ega toas ühtegi sääske. Kogu reisi vältel ei kohanudki ühtegi sääske.

Mõned pildid toast.

Õnneks magab laps beebivoodis ning ta jäi kohe tuttu. Super! Super!

Saime nurgapealse toa. Keegi sisse ei näe ja puud summutavad möllu hoovis.

Programm kestab u 23ni õhtul.

NB! Me broneerisime kohe Superior toa, suurus oli vist ca 35 m2, seega ruumi on laialt!! Beebil ja meil on mõnus liikuda. Oli hea otsus paarkümmend juurot rohkem maksta.

Kuigi meil oli All Inclusive pakett läks mul pidevalt meelest, et ka alkohoolsed joogid on ju tasuta. Mees võttis reisi vältel mõned õlled ja kokteilid aga enamuse ajast olime kained. Lapsega olles lihtsalt pole tuju juua. Jõime vett, kohvi ja mahla.

Päev 2

Esmaspäev

Laps on nagu öökull, ärkas umbes 7:30. Õudne!

Märkasin täna ühe jonnihoo käigus, et hammas nr 11 on end välja ajanud. Seepärast ongi tal lutt suur sõber ja käed koguaeg suus. Mitte näpud vaid terve labakäsi!! Viimase 3-4 nädala jooksul on see seitsmes hammas.

Natukene mähkmemajandusest.

Otsustasin sellel reisil enamuse ajast pestavaid mähkmeid kasutada. Öösel kasutan ühekordsed, neid läheb 1-2 tk. Lapsele ei meeldi märg mähku, hakkab kella 5 paiku öösel siplema ja peame ära vahetama.

Lihtsalt infoks - mees tegeleb öösel lapsega, siis jääb ta edasi magama. Mind ta näha ei tohi, muidu ronib kaissu ja teeb muud tralli.

Võtsin mingi pesuseebi kaasa, sellega saab kõik puhtaks. Hotelli rõdul on pesu kuivamiseks rest. Super! Elementaarne asi. Ma pole mujal hotellides resti näinud.

Päikese käes kuivab kõik kiiresti.

Peale reisi kavatsen kõikidele mähkudele teha süvapesu. Pesen käsitsi Fairyga läbi ja siis masinasse. Fairy pidavat imavust parandama, seep rikub. Masinasse panen tavalise pesuvahenduga. Fairyga ei pane masinasse, kuna üleliigne vaht võib masina mootorit kurnata/rikkuda. Olen pigem ettevaatlik ja näen natuke vaeva.

Kui olek vaid teadnud, et seal on pesurest, oleksin pesulõkse kaasa võtnud.

Tegime kiire hommikuse pesu ja umbes kl 8:00 olime juba söömas. Buffee avatakse kell 7:30 ja iga minutiga tuli rahvast aina juurde.

Hotellis on korralik hommikusöök. Väga hea valikuga!

Söötsin lapsele makarone, puuvilju, jogurit (proovisin anda aga tegelikult ta ei tahtnud) . Teistel hommikutel andsin pannkooki ka. Minu laps ei söö ju putru. Kui mõni mammi hakkab nüüd heietama, et laps peab ikka putru sööma ning tema omad küll kõik sõid, siis kerige kuradile! Te ei tea kui halb sööja on minu laps ning kui palju vaeva olen ma putrude söötmisega näinud. Seega olge vakka, mul pole neid kommentaare vaja. Ma olin väga õnnelik, et laps sõi makarone ja puuvilja!

Hotellil on oma bussitransfeer nende enda hotelli rannaalale. Buss väljub iga 30 minuti tagant.

Kell 10:00 läksime randa ja 11:15 bussiga tagasi.

NB! Buss oli rahvast pungil ning mulle+beebile pakuti istekohta! VAU! Eestis seda küll poleks juhtunud!

Rand oli puhas ja vesi soe. Temperatuuri ei tea aga umbes 21-23 C.

Vees läks kiiresti sügavaks ja lainetus oli päris tugev. Keegi kaugele ei ujunud, ohtlik tundus.

Igal hotellil oli rannas oma ala kus võis olla. Piirid on joontega (nöör) tähistatud. Istusime kogemata maha vale hotelli lamamistoolidele ning meile tuldi kohe ütlema, et me oleme valel kohal. Lubasin varsti ära minna.

Hiljem jalutasime õues, laps magas vankris.

Meie tähelepanekud:

• Hotellide üldmulje on kulunud, kurvad ja luitunud, kuigi iseenesest on puhkamiseks kõik olemas: hotellid, söögikohad, poed, lõbustusasutused jne.

• Sunny Beachi teede ääred on prahti täis, räpased. Rannas liiva sees vedelevad konid. Päeva ajal viskavad inimesed täiesti hoolimatult prahti igale poole laiali. Olles eestlane ja harjunud puhta loodusega on selline vaatepilt väga morjendav. Väga väga kole. Väga kurb!

Natuke tänavakunsti oli ka. Pilt on ilusam kui tegelikkus.

Kell 12:45 oli meil reisibüroo poolt korraldatud infotund.

Tahtsime paarist programmist osa võtta aga 1 a 5 k lapsega ei ole need sobivad, ta lihtsalt ei pea neid vastu.

Giid oli väga tore ja adekvaatne, andis head infot.

Otsustasime võtta kas rendiauto päevaks või leida mõne kohaliku giidi teenust. Tahtsime minna kivimetsa. Giid andis meile rendiauto kontakti, keda soovitab/ teevad koostööd. Otsustasime uurida neid võimalusi hiljem.

Päeval käisime basseinis ujumas (issi lapsega, mina lihtsalt päevitasin). Basseini vesi oli üllatavalt soe.

Õhtul broneerisime kolmapäeva õhtuks Grill restorani kohad ja jalutasime veel korra mööda Kuldsete Liivade turistidele mõeldud shopingu tänavat.

Nägime ära kohaliku Eiffeli torni ja vaateratta, millel oli meeeeeeeeeletult pikk järjekord. Sada inimest vist. Ma ei liialda!

Pilt ka sellest. Teisel pool puid oli veel mitukümmend inimest järjekorras.

Päev 3 Teisipäev

Ilmajaam lubas, et täna tuleb 29 soojakraadi. YESS!!

Nägin öösel unes, et beebi lükkas rõdu laua vastu rõdu seina ning hakkas üle ääre ronima. Appi!!! Minu suurim hirm, et lapsega midagi juhtub, on nüüd unenäoks saanud.

Tegelen nüüd sellega, et unenägu unustada.

....ja siis ma märkasin, et rõdu ja seina vahe on umbes 20 cm laiune ava ning minu pisike laps mahub sealt nagu lupsti läbi. Seega üksinda me teda rõdule me ei lase. Pesurest on küll ees ja beebi pole seda ava veel märganud aga märkamisest õnnetuseni on ainult 1 sekund.

Juba eile nägin, et toateenija on korralik. Tuba oli hommikul kella 9 paiku, sel ajal kui me hommikusööki sõime, ilusti puhtaks tehtud. Kõik laiali olevad asjad kokku korjatud. No lõpuks ometi koristab keegi teine peale minu!!! Thank you Lord!

NB! Mulle tundus, et igal hommikul oli sama toateenija. Kas neil vabu päevi pole üldse?

Äraminnes jätsime talle tänutäheks tippi.

Märkus toitude kohta. Kõik on küll hea aga toitude tükid võiksid olla väiksemad. Need on liiga suured ja toidukadu on neil endil väga suur. Paljud puuviljad on terved, nad võiksid neid ka väiksemaks lõigata, saaks viilu võtta terve õuna või aprikoosi asemel. Ok, ploome pole vaja lõikuda.

Muide, kõik hotelli teenindajad on täitsa ok. Ebaviisakaid me ei kohanud. Nad on kas neutraalsed või viisakad. Paljud neist viskavad tihti lapsega nalja, käivad ja nunnutavad. Mulle väga meeldib, lapsele ka. Sellist asja kohtab Eestis harva. Nii Bulgaarias kui ka eelmisel aastal Horvaatiast tundsin, et laps ja tema vanemad on pigem teretulnud ja normaalne nähtus kui tülikad härijad.

Eesti (mitte eestlane) teeb küll nägu, et lapsed on teretulnud aga reaalselt paljud vihkavad lapsi ja nende emasid. Nii see on, saan seda pidevalt tunda. Eestlane sallib lapsi ainult internetis. Internetis saab laikida ja südameid loopida aga reaalselt vaadatakse sind vihase näoga ning vahel saad ka sõimu. Jap, olen kõik selle läbi elanud. Eestlased ei talu lapsi, nad on häirivad.

Eile õhtul uurisime ühelt kohalikult reiskarilt privaattuuri kohta, et minna kivimetsa. Läksime uurima mida nad meile pakkuda saavad. Kreemitasime end sisse (faktoriga 50, et päike peale ei hakkaks) ja läksime trepist alla. Eile jalutasime suuuuure ringiga turistide tänavale, hiljem avastasime otsetrepi alla. Kuna see on nö nurga taga, siis oli raske märgata. Lollid oleme ikka küll.... Oleks võinud ju respast küsida kas ja kus otsetee on. Daaaah... blondiinid! Tegelikult meile meeldib jalutada ja laps magas, seega kulus väike kaloripõletus ära.

Otsustasin teha täna puuvilja-juurvilja ja kohvi päeva, eks näis kuidas see läheb. Hommikul ma ei söönud, kõht valutas eilsest toidust, seda oli liiga koormav. Kogus polnudki suur, lihtsalt toit oli liiga rammus.

Täna lõunal sõin väikese taldriku salateid, väga maitsvad olid. Ostsime linna pealt 2 topsi põldmarju. Hiiiiiiiglama suured marjad!! Kolm-neli korda suuremad kui Eestis. Ja ülimaitsvad. Pisike preili sõi kõhu nendest täis. Proovisin talle lõunal head ja paremat sisse sööta aga ta põlgas kõik ära. Saia rebis tükkideks ja viskas laua peale laiali.

Kohalik reisibüroo hankis meile neljapäevaks (täna on teisipäev) ingliskeelse giidi autoga privaattuurile kivimetsa (60 km hotellist) ja kaljukloostrisse (4,5 km hotellist). Kokku 170 leevi ehk u 85 juurot. Kindlasti saaks odavamalt ning tegelikult me ei tahtnud nii palju maksta aga proovime ära. Autorent oleks kindlasti odavam aga siis poleks ju giidi ja arvatavasti lisandub hotellis parkimise eest tasu. Lisaks tahame juttu ka pildile juurde.

ATM ehk pangaautomaat.

Võtsime raha automaadist välja, kuna meie pank võtab väljavõetud summa pealt ainult 1,5 % vahelt. Aga automaadist peab jälgima, mis on nende vahetuskurss!!! Üks sinist värvi pangaautomaat andis kursiks 1.78, aga ametlik kurss on u 1.96. Röövel!! Teine automaat, punast värvi, ei andnud üldse kurssi ja andis raha kohe kätte. Arvutamine tšeki alusel kursiks 1.95, mis on väga hea! See automaat oli hotell Sofiast üle tee aga panga nimi küll meelde ei jäänud. Õhtul leidsid veel ühe automaadi, mille vahetuskurss oli 1.96 ehk veelgi parem!!

Lapse lõunauinak kestis täna 3 tundi!! Tegi silmad lahti ja kukkus kohe laterdama. Onnn ikka nunnu kuubis!!!

Teistel päevadel on uned poolikud olnud ja seepärast oleme teinud 2 und. Nüüd proovime taas ühele unele üle minna.

Kl 15.30 ajal käisime coffee breakil, kuna meil oli kõht hirmus tühi. Mees ei söönud lõunal üldse, mina sõin ainult natuke salateid ju. See kohvipaus kujutas endast kookide, pirukate ja burkside pidu. Tegelikult oli ka lahti lõigatud köögivilju aga need tundusid nii..... kuivad... ja kurvad. Seega murdsin lubadust teha puuvilja päev, sõin natuke saia ja kooke.

Minu lapsel on kombeks kõigiga rääkida - eriti teiste lastega. Coffee breaki ajal tuli (JOOKSIS) samasugune pisike energiapall mu lapse juurde ise juttu rääkima. OMG milline õnn!!! Kohtusid kaks eriti õnnelikku inimest. Ja juba samal õhtul panid mõlemad plikad lastediskol pidu. Kumbki ei osanud ettenäidatud programmi kaasa teha, kuid see neid ei morjendanud!! Mõlemad olid täiega tantsulõvid. Lasteprogramm algas kell 20:00.

Pildi peal on minu lapse taga üks väike venku, kes käis minu last mitu korda lavalt alla lükkamas.

Ma isegi ei tea kas naerda või nutta selle peale...

Kell ‌16:30 läksime bussiga randa.

Rannas oli väga mõnus. Soe vesi, soe liiv ja vähe inimesi. Lastega emmed on kõik sõbralikud ning paari emmega sai isegi mõne sõna juttu ajatud.

Tagasi me kõndisime, umbes 2 km aga tund aega. Käisime vaaterattal ära. Hind on 5 leevi täiskasvanu kohta ja 3 leevi laps. Beebi eest pidi ka maksma. Mitte midagi pole tasuta. Kokku 13 leevi ehk u 6,5 juurot.

Plaanime homme Eiffeli torni kohvikusse minna. Kui me juba siin oleme, siis võiks ju minna... muidu hiljem ainult ahhetame mida kõike oleks võinud teha. Rannas möödusime restoranist Black Pearl, mis on siis kuulsa piraadifilmi ainetel valminud koht. Laevakujuline restoran. Tundus äge aga sisse me ei plaani minna.

Õhtusöögil läks nihu see tervisliku joone hoidmine - häid magustoite oli liiga palju! Pearoog oli õnneks ainult salat. Vähemalt seda lubadust suutsin täita. Ah, mis seal ikka põdeda!

Homme proovin mõistlikult süüa. Tegelikult sõin täna ka mõistlikult. Homme ei mingit saia ega saialaadset toodet!

Tahan enda kaalu säilitada aga samas lapse kaalu tõsta natuke. Ta on ju mul selline, kes sööb ja jookseb kõik maha. Ühtegi üleliigset ampsu ta ei tee. Kui kõht on täis läheb suu lukku. Tihti lihtsalt ei söö ja kui nälg on siis kannatab.

Piltide peal ei ole buffee vaid buffee ees olevad tervitussuupisted.

Mitmel õhtul olid õhtusöögid teemalised.

Näha oli, et inimesed on oma päritolu üle uhked.

Laps jäi u 21:30 magama. Akna taga on RÄME MÖLL aga minu laps magas nagu nott. Reisimine ongi väsitav!

Minu laps naudib küll seda reisi täiel rinnal. Näiteks liivakasti asukoht on tal vägagi selge. Väga selge. Väga! Mis sest, et see liivakasti atraktsioonid sobivad rohkem 2,5+ aasta vanuses lastele - ta ikka proovib ronida. Õnneks on seal ka mängiasju (kühvel, ämber) ja kiik beebidele.

Päev 4

Kolmapäev

Märkus sellekohta, mis on siin eriti silma/ ninna jäänud. Siin suitsetatakse palju! Kõik suitsetavad. Nii kohalikud kui turistid, nii lastega kui ilma. Mulle kui mittesuitsetajale on see vastik. Suitsetamise talun veel ära aga need faking konid visatakse ju igale poole. Rand, teeääred ja isegi laste liivakast on konisid täis. Öäkk!! Koguaeg pean jälgima, et laps neid ei näpiks.

Täiesti süüdimatult suitsetatakse. Hotellis on küll õues pooled suitsetajate ja pooled mittesuitsetajate lauad aga see hais kandub ju ikka edasi. Võõrastav on vaadata kuidas lastega pered istuvad söögilauas ja täiskasvanud tõmbavad koni.

Aga noh igaühel oma kultuur, mis ma ikka ilgun.

Äratus oli taas kella 7:30 paiku öökulli poolt. Voodist üles, alla restorani sööma jm hommikused protseduurid.

Võtsime respast passid ära.

Siin selline komme, et hotelli saabudes võtab hotelli vastuvõtt passi ära ja tagasi saab järgmisel päeval. Me unustasime varem järgi käia.

Laps sai oma elu esimese plaastri.

Ta ronib ja roomab igal pool koguaeg. Ega tegelikult seda plaastrit väga vaja ole, moe pärast panin ja lugesime sõnad ka peale. Mul ju täisvarustus kaasas! Haavapuhastuslapid, plaastrid, burn shield geel pisikeses "topsis", küünekäärid jne jne. Vatitikud unustasin maha, õnneks olid need hotellis olemas.

Käisin hommikul näohoolduses. Mask+massaaž. 35 leevi ehk u 17 juurot. Mõnus rahustav oli.

Käisime ostsime turistide tänavalt nänni. Mulle jäi silma üks käekott, millega on hea reisida koos lapsega. See läks kohe kasutusse ka- käisime kohe poes. Tulevikus nö mähkude jm lapse nänni kott! Maksis vähe! Ostsin ühe nuku ka, maksis 12 leevi ehk u 6 juurot. Juuksed on nukul nadid aga ma uurin kodus hiljem, kas saaks neid kuidasi ümber teha. Mul aega on, see on suurte tüdrukute nukk. Alles aasta-kahe pärast saab laps sellega mängida. Selliste väikeste hindadega ei hakanud ma ma kauba üle isegi mitte tingima, tundus imelik tingida.

Poest- supermarketist ostsime savist kotkakujulise veini, 18 leevi ehk u 10 juurot. Hiljem nägime sama toodet lennujaama tax free poes umbes 19 juuroga!!

Nagu korralikud turistid ikka soetasime ka muud ninni-nänni lisaks (shokulaad jm head paremat - me oleme jätkuvalt maiasmokad!).

Hinnad on üldiselt u 2x odavamad kui Eestis.

Õhtu poole käisime taas rannas. Läksime bussiga ning taas pakkus üks mees mulle istet, kuna olin beebiga. Selle mehe enda laste mänguasjakott ja rannakott olid minu tooli kõrval aga ikkagi pakkus istet ja usaldas, et ma ei varasta ta kotte ära.

Buss oli pungil rahvast. Eestis pakutakse istet suure surmaga. Mentaliteet on "Seisa oma titega, kui sa selle valmis tegid! Oleksid võinud ju arvestada. Mis ronisid siia bussi, jaluta pigem on titekilod maha". Nii see on.

Meie hotellis on vähe eestlasi. Mõni ikka on aga väga kokku ei põrka. Hea on omavahel juttu rääkida. Kuulen palju eri keeli, millest mitte midagi aru ei saa. Otseselt keegi mind ei häiri.

Vahel on kuulda ka saksa, prantsuse ja inglise keelt. Vene keelt on vähe. Muudest aru ei saa, küllap rumeenia jt naaberriikide keeled.

Kuna kellegi jutust väga aru ei saa, siis ei hakka aju kaasa mõtlema vaid lülitub pigem välja Mõnus! See ongi puhkus!

Õhtusöögi tegime hotelli grillrestoranis. Väga hea toit ja teenindus oli. Beebile tõin toidu buffeest. Tellisime lisaraha eest pudeli vahuveini ning see oli nagu kirss tordil meie päeva lõppu. Sobis väga hästi. Pidime selle eest juurde maksma, umbes 14 EUR. Täitsa hea hind võrreldes Eesti restoranisega. Saime selle toa arvele panna ning maksime hiljem hotelli vastuvõttu ära.

Päev 5

Neljapäev

Ärkasin kl 5:30, mul oli palav.

Tuba on igati äge aga konditsioneer puhub täpselt peale ning ööseks peame selle välja lülitama. Konditsioneer välja, rõduuks lahti ja beebi voodi "uks" kinni.

Kell 10:00 tuli giid meile järele.

Meil oli minibuss, beebiistmega ning juhiga. Super! Privaattuur oli väga hea idee.

Soovitan väga privaattuuride kohta uurida kui on huvi kuskile minna. Lapsega on see väga mugav!

Käisime Aladza kaljukloostris, kivimetsas ja boonusena Varna linna Bütsantsiaegseid varemeid vaatamas. Giid rääkis palju huvitavat juttu ka.

Saime teada näiteks, et Varna linnas on huvitav uuselamurajoon (kohe-kohe valmimas) ning küttesüsteem on täiesti uut laadi. Pikalt sellest ei kirjuta aga hind jääb u 900 EUR m2 kohta. Uus äge korter, kõik mugavused sees. Seega hind on vähemalt kaks korda odavam kui Tallinnas ja Harjumaal.

Kahetoalise korteri hind pidi olema umbes 70 tuhat juurot. Nõme mõelda millised hinnad siin Eestis on. Eestis on lihtsalt nii kallis elada! Palgad pole sugugi palju suuremad kui seal aga vot hinnad on palju kõrgemad.

NB! Varnas on umbes 300-400 tuhat elanikku. Kõik ei ole registreeritud, seega võib-olla isegi üle 500 tuhande elaniku.

Kaljukloostri makett

Kaari peal on ära märgitud kõik Bulgaaria kivikloostrid. Neid on palju.

Voodikohad kaljukloostris. Kokku elas seal korraga arvatavasti 10 munka korraga. Arvatavasti,. Keegi ei tea täpselt, sest mingeid üürikuid ei ole säilinud. Ottomanid põletasid koha maha ca 12-14 sajandi paiku.

Munkade arvu loetakse voodikohtade järgi.

Puidust munk.

Kivimets

Kõige enim külastatud koht on see lagendiku ala aga kivimets põimub tegelikult ka kõrval olevate metsadega kattes mitme ruutkilomeetri alase maa. Arvatakse, et need kivid ulatuvad saja meetri sügavusele maa alla aga keegi ei ole neid välja kaevanud (veel).

Kivide tekkimise kohta on mitmeid teooriaid. Keegi ei tea täpselt kuidas need tekkisid.

Paljudele kividele on antud ka nimed.

All olevate kivide nimi on Perekond- ema ja isa suudlevad, laps on kõrval.

Kivid on seest tühjad.

Kõige suurema energiaga koht. Ring on inimeste poolt tehtud,

Päeval käisin esimest ja ainsat korda hotelli basseinis ujumas koos lapsega. Mina ei kasuta tal mingeid abivahendeid (ujumisrõngast vmt). Laps ujub nagu kala vees, ainult toetama pean teda kõhu/rinnaku alt. Ta oli natuke üleväsinud ning lõbutses seal täiega.

Üks armas tüdruk , umbes 7 aastane, nimega Eva käib minu lapsele juba mitu päeva järjest pai tegemas. Tuli täna basseinis jälle pai tegema. Ta pole väga jutukas, seega ma polnud alguses kindel, mis keelt tüdruk räägib. Saime kehakeeles hakkama.

Peale basseini viisime ta kohe tuppa ja ta jäi u 1,5 tunniks magama. Mina ka.

Ärgates lälises omaette, oleks pidanud ta hälli jätma aga kuna tahtsime randa minna (kell oli juba 17:00) siis tõmbasin kardinad eest ära ja hakkasime juttu puhuma. Selle peale ronis pahur laps emmele sülle, jorises ja tegi solvunud nägusid kui ma ta voodi peale ära panin.

Oeh seda meisterklassi näitlemist!!

Randa minnes mõtlesin, et ei viitsi end jälle märjaks teha ega kuivata....

Oleks ma vaid aimanud, et nii ägedat merd pole ma varem näinud!!

Lained oli suured. Mõni oli ka üle pea.

Alguses ei saanud arugi, et lained suured on. Läksin koos lapsega, ilma ujumisrõngata vett katsuma.

Aga u 2-3 meetrit kaldast tõmbas laine mind vee alla kui mul oli just beebi käes. Kukkusime mõlemad vette! Õnneks sain kiiresti püsti ja laps ei tõmmanud endale midagi kurku. Vedas! Õudne oli küll!! Kümme mõtet käis kahe sekundi jooksul peast läbi.

Seejärel panime ujumisrõnga lapsele ümber ja mees läks lapsega. Õnneks ta ei olnud kaua vees, ohtlik tundus. Tundus, et lainetus läks aina vihasemaks.

Pildil on mehe peanupuke vee seest paistmas. Enne lainet oli vesi max nabani.

Ujumas käisime ükshaaval ning see oli täiega äge!!! Kumbki meist ei tahtnud veest välja tulla või ära minna aga lapsel tekkis nälg, seega olime sunnitud lahkuma.

Jalutasime tagasi u kella 19:00 paiku.

Ostsime taas hiiglaslikke põldmarju ja käisime ära Eiffeli torni kohvikus, mis oli tegelikult cocktail bar. Siiski me klientideks ei jäänud, tahtsime hotelli sööma jõuda.

Viimane õhtusöök.

Toidud olid hotellis head. Sõime kõhud väga täis. Laps makaronidest ja porgandist, meie kõigest muust.

Mul on paar lemmikut kooki siib tekkinud, mandlite baasil tehtud. Njämmad!!!

Ei tea kas need maitseksid Eestis ka sama hästi? Teada värk ju, et kodumaal ei kõlba lõunamaade magustoidud ega veinid enam kuskile.

Peale õhtusööki lõbutsesime jälle laste mänguväljakul. Tüdruk tuli jälle pai tegema. Sain teada, et ta räägib väga head inglise, ta on Belgiast, ning et ta nimi on Eva. Valvas mu last hoolega ja mängis temaga. Nii armas tüdruk oli.

Nagu ikka on õhtu enne äralendu kahju lahkuda. Aga samas hea meel kah! Tore reis oli ja piisavalt pikk.

Päev 6 Reede

Ärkasime kella 6:15 paiku, mul läks uni lihtsalt ära. Pakkumine viimased asjad kokku ja läksime ära. Hommikusööki saime restoranis. Ametlikult avatakse hommikusöök kl 7:30 aga varastele lahkujatele on seal samas juba elementaarne valik olemas. Tegelikult väga hea valik ja rohkem kui ma ootasin. Laps ei söönud muidugi midagi seega võtsin talle kaasa banaani ja mõned krõbinad. Toidan last nagu kassi- krõbinatega. Ega ta rohkem neid ei saa, niiet las naudib.

Kl 7:20 võttis reisibüroo poolt organiseeritud buss meid tee äärest peale ja tõi lennujaama. Jõudsime kohale umbes poole tunniga. Olime viimane hotell, millest buss läbi sõitis. Õnneks olime viimane hotell kuhu buss sõitis! Poleks viitsinud küll rohkem bussis 2 tundi koos lapsega loksuda. Kui me oleksime olnud esimene hotell, mille buss läbi sõidab oleksin kindlasti taksoga iseseisvalt lennujaama läinud.

Meie kohver kaalus 14,9 kg. Lubatud oli 15 kg. Teine kott (käekotilaadne) kaalus 6.6 kg. Panin mõlemad pagasisse alla. See oli viga!

Lennukis saime istekoha ritta nr 2. Märkasime kohe, et meil on rohkem ruumi kui reisi alguses sihtkohta lennates. Minnes olime tõesti nagu kilud karbis lennuki tagaosas, viimaste ridade hulgas. Olen väga väga tänulik selle koha eest. Nii hea oli seal lapsega olla, ta ju selline rahmeldis, mis sest, et ta magas mul süles üle 1,5 tunni. Käsi oli peaaegu terve selle aja "surnud". Meie taga istus üks noor ema u 2,5 a lapsega, kes tujutses sel ajal kui minu laps magas. Okei, mis ma siin ikka asja ilustan. Tema laps karjus, rahmeldas, kriiskas, jonnis jne. Ühesõnaga tegi kõike mida sa ei taha, et su laps teeks. Ma täiesti imestan, et kuidas minu laps küll nii hästi magada suutis aga väsimus ja õhurõhk tegid oma töö. Kahju oli kohe selja taga olevast emast aga ta sai hästi hakkama. Raudsed närvid naisel!! Umbes pool tundi enne maandumist jäi tema laps magama.

Muide, Bulgaaria lennujaama metallidetektori aparaat oli äärmiselt tundlik. Hakkas minu ja mehe riiete peale piiksuma. Arvatavasti rinnahoidjate metalli ja mehe püksiluku peale. Uskumatu. Mul oli seljas ju ainult aluspesu, kleit ja plätud. Aga võib-olla sisaldavad mu juuksed metalli. Ei tea, pole ju kunagi kontrollinud. Võib-olla, võib-olla....

Umbes tund enne maandumist ilmusid rängad pilved taevasse. Saime aru, et oleme jõudnud Eesti õhuruumi.

Aga ei! Me eksisime. See oli arvatavasti Läti!

Eestisse jõudes olid veel rängemad pilved!!

Eestisse jõudes sain pagasi tagasi katkisena. Just see hea kott mille ma Bulgaariast ostsin lapse nänni ja mähkude jaoks. Lõhki! Tervet sanga pole. Mitte lihtsalt auguke vaid terve sang on lihtsalt kadunud. Pean kindlustusega ühendust võtma. Sain lennujaama pagasiteenindusest vastava paberi kah.

Aga vahet pole see raha. Mulle meeldis see kott!!! Keegi võiks mulle Bulgaariast samasuguse koti tuua. Nii kahju!!

Lennujaamast välja jõudes jalutasime Peetrisse ja võtsime mu auto õe juurest ära ning leidsime auto pealt 2 surnud linnupoega, kes olid pesast välja kukkunud. Matsin nad maha.

Sääsed ründasid päise päeva ajal. Sain linde mattes kohe terve sääseparve söödaks. Tartu maanteel Ülemistesse sõites saime kohe liiklusraevu kaa tunda. Mul on ju pisike auto. Eesti autojuhtide sõiduoskuse määrab ära tema auto (maasturi) suurus. 50 alas on normaalne 90ga sõita... Päev tundub juba „korda“ olevat läinud.

Mitte midagi uut siin Eestimaal! Bulgaarias sai end inimlikult tunda, siis on iga päev kõva ärapanemine... Welcome to Estonia! ... siin pead sa olema alati naabrist parem.

#Bulgaaria #reisiminelapsega #SunnyBeach #HVDVivaClubhotell #Kivimets #Aladza #Mustmeri