top of page

Hiina uus on jaanuari kuus

  • Delina Vaht
  • Feb 17, 2017
  • 19 min read

Novembris 2016 otsustasin minna Pekingisse.

Ostsin lennupileti, tegin sihtkohauuringu, broneerisin hotelli ja hakkasin hiina keelt õppima, et elementaarelt suhelda saaks.

Miks just Hiina? Miks külm ja sudune Peking? Aga miks mitte?!

Kõik lennud saavad olema Vene firmaga Aeroflot. Ootasin huviga.

NB! 2017 aasta jaanuari lõpus saabus Hiina uus aasta - see oli põhipõhjus miks sinna minna.

22.01.2017. Pühapäev. Päev enne ärasõitu.

Pühapäeval sai raha vahetud. Hiinas on rahaks jüäänid 元 (ehk renminbi) ning nö sentideks on tsiaod (maod).

7 元 = ca 1 EUR.

Õhtul laadisin nutitarkvarasse VPNi. Hiinas on Google, Facebook, Youtube jpm keelatud. Ma ei leidnud ma infot, et VPNi kasutamine oleks keelatud. Lühidalt - VPNi abil saab riigi poolt blokitud lehtedel käia.

23.01.2017. Esmaspäev.

Äratus oli kell 7:02.

Mia oli juba väga ärev ning liimus nagu tatt mu külge. Sai vist aru, et ma hakkan kuhugile jälle ära minema. Plaanisin minna bussiga lennujaama aga ma uimerdasin nii kaua, et jäin bussist maha ning võtsin tasko. Lennujaamas läks check in kiiresti. Kohe peale turvaväravatest läbiminemist nägin oma endist kolleegi. Eesti on ikka väike küll :)

Tallinna Lennujaam

Meie Aeroflot Moskvasse väljus 10:50, kus saime E ja F terminalides 8-9 tundi oodata. Märk maas - olen nüüd ka Moskvas käinud! Selle reisi esimese magneti ostsin sealt. See, et ma linna ei jõudnud pole oluline.

Tekkis mõte saata Tallinna Lennujaamale ka kaart aga ma ei näinud Pekingis ühtegi postkaarti. Kindlasti oli - ma lihtsalt ei näinud.

Esimene ja ainus hotell, mida ma Moskvas näginud olen on Radisson Blu...

NB! Kõige tähtsam fakt - lennujaamas elavad tuvid!

Jällegi Aerofloti lend Pekingisse pidi väljuma 21.15. Ootasime lennuaja saabumist tabloole nagu jumala õnnistust .... ning....

siis selgus, et lend lükkub edasi kuni 21.55ks. Kl 21.30ks saime kenasti lennukisse ning seejärel veeres lennuk deiceingut tegema. See kestis ca 1 h.

Lend ise kestis umbes 7 h ning kohale jõudsime küll väikese hilinemisega aga peaaegu õigel ajal.

Ma pean siinkohal Aerofloti lennukeid kiitma. Tallinnast väljuv oli nii ilus ja puhas, et jättis uhiuue lennuki mulje. Moskvast väljuv oli suur, kolmrealine ning puhas. Lennukitoit oli päris maitsev (noh, kui kvaliteetne see ikka saab olla - vähemalt oli maitsev). Pakuti õhtusööki, hommikusööki ja vahepalaks jäätist. Ma pole suur jätsifänn aga see Vene karamellimaitseline jäts oli küll fantastiline! Soe toit oli üllatavalt maitsev - kohe väga maitsev. Lennutiim oli ka täitsa tore. Rääkisid ilusat inglise ja loomulikult ka vene keelt. Ikkagi AEROFLOT. Ja muidugi oli tüdrukud äärmiselt ilusad. Üks oli küll haiglaselt õbluke - minu käeümbermõõt oli tema pihaümbermõõt.

PEKING

Peking on Hiina Rahvavabariigi pealinn. Ta asub riigi põhjaosas. Linnas elab u 21 miljonit inimest ning piirkonnas umbes 30 miljonit! Peking on üks maailma suurimaid linnu.

Ajavahe Eestiga +6 tundi. Kui Hiinas on keskpäev, 12:00, siis Eestis on kell 6:00 hommikul.

Kui päike hakkas lõpuks lennuki aknast paistma, siis oli igal pool ainult mäed. Lumised mäed ja ei midagi muud. Tahan ära mainida, et lennuki turvajuhised on täitsa mõtetud - kui lennuk selles piirkonnas alla kukub käib pauk ja mitte kedagi ei saa päästa. Saan aru, et te tegu on standardjutuga ning kõikidele vaja esitada.

Jõudsime linna ning siirdusime läbi passikontrolli. Kõik läks äärmiselg kiirelt ja libedalt. Ootasin egiptuselaadset viiekordset kontrolli aga pidin pettuma. Kõik oli pigem tavaline.

Enne linnajõudmist nägi juba ära esimese ingliskeelse keelevea. Polnud miskit suur - midagi sellist nagu "he wants it" asemel oli "he want it".

Arrivals gate juures ootasid meid taksojuhid, kes lahkelt oma teenuseid pakkusid. Meie otsustasime metroo kasuks. Aga kus metroo on? Loogika ütles, et on vaja suunduda allapoole. Mingid juhendid olid ka, nagu G2 jne aga kuskil polnud kirjas subway või metro. Õnneks leidsimekoha kiiresti üles, ostsime pileti ning astume metroosse. 20 km sõit kestis umbes 10 minutit.

Metrookaardi saab siit.

Mina printisin selle kaardi endale A3 formaadis, värviliselt välja. Must-valge ei sobi, liinid on värvidega ära tähistatud.

Muide, alati enne metroosse sisenemist on kotikontroll- skänneeritakse läbi. Nädala lõpuks arvasin ma, et mu kott hakkab varsti kiirgama...

Tunnelist välja sõites vedeles prügi igal pool tee ääres. Puid ehtisid kilekotid. Lund polnud kuskil!!!!!

Selline helikopter oli kohe metroojaama kõrval

Linna jõudes tegin kohe kaameraga paar pilti ning siis tuli karma külla - ma lõin fotokaga oma ülahuule ning esihambapihta. Jah, selle sama hamba pihta, mille ma eelmisel aastal mikropragusid täis lõin ning mida väga paranda ei saa. Esime mõte oli kas hammas läks puruks. Õnneks mitte, ainult ülahuul veritses. Terve päeva sain verd limpsida.... Terve reisiaeg oli huul tundlik.

Ilm oli -6 C aga kuiv ja päikseline. Päikse käes oli väga mõnus ja soe, nagu Eestimaa aprillikuu lõpp. Piloot ütles, et õues on -6 C, ma ise oleksin pakkunud plusskraade, kuna soe päike paistis ja tuult polnud.

Hotellini oli u 1,5 km, kõndisime selle maa. Kuna check-in algab juba alles kella 14.00st, siis ei kiirustanud. Hotelli oli suhteliselt lihtne leida, mul oli ju linnakaart ja elav kompass kaasas. Isepäi oleksin arvatavasti ära eksinud, mul on see orienteerumine ikka täitsa nihu.

Hotellis tervitasid meid toredad respatüdrukud väga hea inglise keelega. Üllatuseks saime toa kohe kätte. Tahtsin kohe ära maksta aga mille pärst ei läinud minu ega mu reisikaaslase Swedbanki kaart läbi. Pangakeskuse veateadet me ei saanudki teada, nende automaat ei öelnud seda. Maksime ära sularahas. Kuna pangaautomaat oli kohe samas majas võtsime natsa sulli juurde ning andsime 1000 元 (u 140 EUR) deposiidiks (selle sai lahkudes tagasi). See on normaalne igas hotellis.

Esimene asi - läksime magama. Lennukis sai 2 tundi magatud, kui sedagi.

Tuba asus 12ndal korrusel. Selle hotelli kõige kõrgeim korrus oli 15. Tuba oli stiili poolest hiinakas maitsekate detailidega. Toas on kõik olemas, mis vaja. Isegi hambahari minusuguste udupeade jaoks.

Umbes kell 16.00 siirdusime linna. Kuna olin kolmapäevaks tuuri broneerinud, siis palusin respapoisil agendile helistada. Ta ei saanud agenti kohe kätte, me siirdusme linna uudistama ning usaldasin vastuvõtupoissi sellega tegelema. Muide, see poiss polnud hiinlane vaid täitsa valge mees. Äkki ameeriklane või austraallane, kes oskas kohalikku keelt.

Siirdusime välja Lama templi suunas, mis pidi olema 2-3 km kaugusel.

Tänavatel jäi silma elektrijuhtmed. Neid on igal pool ning nad olid puntras ja toetusid PUUDE peale...

Leidsime KAMA poe...

Leidsime Temple of Earth pargi, mille sissepääsutasu oli 2 元 (ehk siis mõnikümmend eurosenti).

Park oli ilus, mis sest, et puud ei õitsenud ega vesi voolanud purskkaevus. Inimesi oli väga vähe.

Meeldiv üllatus oli see, et kõik info infotahvlitel oli hiina keeles, v.a see ülevalolev.

Äge oli näha õitsevaid puid miinuskraadidega väljas...

Puhkepaus Hiina moodi.

Ma täpselt ei tea, mis siin kujutatud on aga vaadake ise:

Punaallee:

Oleks väga teada tahtnud, mis onuga tegu on aga vähemalt sain ilusa pildi.

Kukeaasta müür:

Esimese kassi nägime ka ära (pilti ei teinud). No need jäävad mulle ju alati silma.

Otsisime teiselt poolt parki väljapääsu ning avastasime siis hoopiski töölised, kes arvatavasti uue aasta pidustuste jaoks parki dekoreerisid ja ehitasid.

Peale parki läksime restorani sööma. Täiesti rändom restoran Lama pargi juures. Kuna õues läks pimedaks ning nüüd oli juba miinuskraade reaalselt ka tunda, siis hakkas nälg täiega näpistama.

Restorani nimest me aru ei saanud, teenindajatega suhtlesime kehakeeles. Tellimise süsteem on muljetavaldav - iga roa juures oli pilt ning number. Kirjutad roa numbri ning koguse paberile, teenindaja trükib numbrid juhtimispulti, näitab ka kohe lõppsumma ära. Tellimuspaber pannakse laua peal ning toidukandja toob toidu lauda. Kui toit käes, siis kriipsutab ta numbri tellimuslehelt maha. Lollikindel süsteem turistide jaoks ja tipptunni ajal.

Hiljem, kui nad toidud tõid avastasime,et üks roog oli lihaga, kuigi seda me ei olnud tellinud. Teenindaja ei teinud vahet minu kirjutatud nr 1 ja 7-l, seega läks temal valesti. Tekkis arusaamatus keelebarjääri tõttu, teenindaja viis toidu ära, ei pakkinud kaasa ega võtnud ka arvest maha. Lõpuks pidime selle kinni maksma. Loll olukord aga ma ei osanud enda sellest välja vingedada. Iseensest polnud toidud kallid ning kogu õhtusöök läks maksma u 200 元 ehk u 30 €.

Kõndisime tagasi hotelli umbes 3 km ning nägime tänaval sellist vaatepilti:

...inimesed tegid lahtist tuld tänavanurgas.

Täiesti ulme minu jaoks!!

Hotellis ütles respapoiss , et ei saanud meie giidi kätte. Üllatuseks helistas giid ise ca 21.00 ning palus hommikul kell 7.30 valmis olla.

25.01.2017. Kolmapäev.

Palusin respalt äratust kell 6:30 aga seda me ei saanud. Õnneks oli mul endal äratuskell pandud kell 7:20ks. Saime ülikiiresti pestud ja riidesse ning 7:32 olin all ning ootasime giidi. Giid saabus kell 7:38. Ta soovis, et maksaksime kohe lobbys ära, kuna meie hind pidi olema odavam kui teistel. Meie bronnisime 33 EUR/ inimene.

Ütlen juba ette ära, et jäime tuuriga väga rahule. Soovitan kindlasti mõne tuur võtta, kus saab ühe päevaga mitut kohta näha.

Meie tuur oli Hiina müüri Badalingi osa ning Mingi dünastia hauakambrid.

Meie tuuri seltskond oli järgmine:

- bussijuht + giid

- 1 Austraalia perekond: 2 täiskasvanut ja 2 last (ca 3 a ja 5 a). Lapsed tundsid reisi ajal huvi mis riigist me pärit oleme - nad ei saanud meie omavahelist jutust ju aru :D

- 2 Ameerika naist (rääkisid omavahel itaalia keeles)

- 2 gümnasisti, kes elasid Hiinas (rääkisid omavahel ka itaalia keeles ning oskasid ka mandariini ja inglise keelt)

- 2 Ameerika naist - õpetavad inglise keelt Hiinas

Hommik oli sudune. Päikesetõusu päike oli halli udukardina tagant kumav oranž kera:

Kuninglike hauakambrite kohta saab luged siit.

Ming Tombside mulje - WOW!!! See on koht, kus peab ära käima.

Muide, ülevaloleva ehitisel on veel 10 korrust maa all!!!

Vanasti seoti Hiinas naiste jalad kinni, et takistada nende kasvamist. Selliseid pisikesi jalatseid kandis üks kõrgest soost naine, kelle jalad olid kinni seotud.

Õnneks see komme on tänapäeval keelatud.

Need papud on umbes 10-12 cm pikkused.

Valitsussau 1736-1795 aastatel. Tehtud jadeiidist.

Meid viidi ka jadeeiditehasesse/poodi. Sealt sai nänni osta. Kuna meie giidil oli VÄGA tugev aksent, siis ei saanud ma aru kuhu meid viiakse. Mina kuulsin 'jade' asemel 'cheese'. Kuna juust ja hiinlased EI KÄI KOKKU, siis ma ootasin huviga kuhu meid viiakse :D

Kuna ma ei armasta nipsasjakesi, siis mulle jäi ainult silmailu. Need asjad sobivad kenasti Hiina aga mitte minu koju.

Ilusad, eksole.

JA NÜÜD MÜÜRILE!

Müüri peale saamiseks oli meie tuuri hinna sees sissepääsupilet. Kuna üleskõndimine võtab aega u 1-1.5 tundi, kuid meil oli aega müüril kokku 1.45 min aega, siis pidime otsustama, kuidas üle jõuda. Kõik inimesed meie bussi otsustasid ühehäälselt võtta cable cari. Selle pilti pidime eraldi ostama - 140 元 ehk 20 EUR/ inimene.

Tule müürile sa, tule müürile sa, kas uju või sõida või sõua...

Vot nii pikk müüri osa.

ja siin ma olen - HIINA MÜÜRIL! Tundsin end nagu Jeesus Kristus surnumere peal - JUMALIKULT!!

Näe! Müür!

Müür oli paksult turiste täis. Siiski, mitte just nii paksult nagu ma ootsin. Pettumus.. :(

ja mina piilun siit ka seda elu ja olu ....

Näete - mina olen siin müüril aga ja täiesti üksinda!

Selliste nö üksinda piltide tegemiseks peab ikka kõvasti ootama, et kõik hiinlased ära hajuksid.

OTSIGE MIND ÜLES!

Ärasõidul möödusime müüri osast, mis oli praktiliselt tühi! Kahjuks ei saanud ma teada mis selle koha nimi on ning kuidas sinna saab:

Viimane peatuspaik oli teemajas. Meile tehti erinevate teesortidele tuvustus, anti maitsa ning siis oli meil suurepärane võimalus neid ka osta. Olime lollid turistis ja otsimegi - meile väga maitses.

Jõudes tagasi hotelli avastasin, et mul polnud sammulugejat peal. Selle päeva skoor oli null. Ma arvan, et 5-6 km tuli kokku ära, kui mitte rohkemgi.

Õhtul külastasime veel hotellist üle tee asuvat kaubanduskeskust. Me saime ise ka alles sellel õhtul aru, et tegu on kaubanduskeskusega - ka selle maja ustel olid imelikud ribad ees. Käisime kõik 3 korrust läbi, tõdesime, et tegu on päris väikese kohaga, milles on palju restorane ning siis tegime õhtusöögi seal samas keskuses. Erinevaid restorane oli seal lademes.

Peale õhtusööki luusisime ringi ning avastasime hotelli tagant suure poe. Alguses ei saanudki aru, mis see on aga sisse astudes avastasime MEGA SUURE poe. Kahel korrusel nagu Järve Selver aga kaks korda suurem.

Poe nimi Carrefour.

Küpsetisteletid

ROHELINE RIIS ja veel IGASUGU küpsetisi

Otsustasime hotellis ka teleka käima panna ning Hiina telekavaga tutvuda. Vaatasime CCTV-d ning saime natuke infot tulevase uue aasta pidustuste kohta - soovitati Tidian parki minna. Täpselt nii nagu me plaanisime.

Neljapäev. 26.01.2016

Plaan oli vara ärgata ja linna peale minna aga väsimus võttis võimust ning tõusime alles 7:50. Eestis oli kell siis alles 01:50 öösel!

Külastasime sellel hommikul esmakordselt ka hotelli hommikusööki. Osad toidud olid traditsioonilised aga teisalt oli ka hiinapärased sööke. Igal tuleval hommikul ma proovisin mõnda hiinapärast asja aga pean tunnistama, et mulle need üldjuhul ei maitsenud. Siiski - kõik muu oli superhea (v.a kohv, õnneks teevalik kompenseeris selle).

Bàozhĭ (pelmeenid) ning seened mingi kapsaga (pilt ühest restoranist, mitte hotelli hommikusöögist aga seal oli sarnane toit olemas kah).

NB! MAAILMA PARIMAD PELMEENID!!!

Ma pean veel ära mainima, et Hiinas on uskumatult head seened. Hommikusöögil pakuti ühte sorti ning hiljem restoranis sõime teistsugused seeni. Minu seenemaailma vaieldamatud lemmiku on musta värvi, õhukesed ja krõmpsuvad (googlis black fungus). Kahjuks ei tea ma nende nime.

Pildi peal on seened+roheline sibul ühest restoranist.

Maksid u 3 EUR.

LIHTSALT NII HEAD, ET SEDA POLE VÕIMALIK KIRJELDADA.

Tänane ilm - räme sudu. Aknast vaadates on kõik hall!

Läksime hotellist ära umbes kell 10.00. Kõndisime Liufangi metroojaama, mis on umbes 1 km ehk u 15 minuti kaugusel

Liufangi metroojaama esine näeb välja selline täiesti suvaline urgas. Sissepääs on seal keskel, kus paistab esimene must auto.

Piletiautomaat. All vasakus nurgas on kirjas English.

Metroojaamas on pileti ostmine lihtne. Osta kas aparaadist või müügipunktist.

Ühe pileti hind maksus 4 kuni 8 元, mis teeb ca 50 senti kuni 1 EUR.

Ainus asi on, et kindlasti peab oma lõppsihtpunkti teadma, seega metrookaart ja linnakaart on vaja eelnevalt kokku viia. See pole väga raske.

Iga kord enne metroosse sisenemist skännitakse kott läbi.

Tänane sihtkoht - Tiananmeni väljak.

Maailma KÕIGE SUUREM väljak! See on lihtsalt meeletult suur!

Üllatus-üllatus - väljakule saamiseks peab taas kord turvaväravatest läbi minema. NB! Siin läheb PASSI vaja.

1989 aastal kogunesid ca 200000 üliõpilast protestreerime. Kuidas lugu edasi arenes saab lugeda & vaadata siit.

Siit samast pärineb ka kurikuulus pilt tangi peatanud mehest.

Õnneks mina rahutusi ei näinud. Aga...

ENNE HIINASSE MINEKUT vaatasin ma palju Serpentza ja laowhy86 videosid Hiina kohta. Kindlasti vaadake ka teie enne sinna minekut. Millega ma ise kokku puutusid (see oli ootuspärane) oli üks petuskeem.

Tiananmeni väljaku juures lähenes meile üks tasasel häälel inglise keelt rääkiv preili ning kutsus meid üliõpilaste kuntsigaleriisee. SEE ON PETTUS! Vaadake:

Kui sulle läheneb mõni hiinlane, kes räägib inglise keelt, siis olge valvas! Ärge kindlasti kaasa minge! Üldjuhul hiinlased ei räägi inglise keelt. Jah, kindlasti mõni räägib aga siis peaks hakkama mingi häirekell peas lööma.

Räägin nüüd edasi mida meie tegime.

Noh ikka seda mida kõik teisedki - SELFIESID

Tianammeni väljak ongi üks suur pildistamise koht.

Väljaku ees on allolev rahvusraamatukogu. Märkate, kui palju lippe maja küljes on? Uskuge mind - see on ainult väike osa lippudest!!!!

Märkasite tähti?

Kommunismitäht ning lihtsalt Täht(e)

Turist....

Tükike kommunismi.

Mul on hea meel, et mina olen sellest kommunimijamast pääsenud!!!

Alloleval pildil on kaks kommut- mina ja Mao. Mina olen punase tiigri aastal sündinud Täht(e), seega lühidalt tuline kommunist.

Siiski, nagu näha, siis mina lausa kahvatun Mao Zedongi särava isiksuse kõrval. Mis sest, et Mao suri 10 aastat enne minu sündi - ikkagi kahvatun!!

NB! See pilt on MAAL!

Kes soovib rohkem Mao valitsemisaja kohta teada, siis soovitan vaadata videot:

See on päris huvitav ning annab ka ettekujutuse mis Hiinas eelmisel sajandil juhtus

Hiinas müüdi igal pool läkiläkisid, mille oli punane täht otsaees. Ma ei julgenud seda osta ega ka pildistada. OK- Hiinast oleks ma Venemaale sellega pääsenud. Venemaal oleks ma olnud tõeline padruga. Aga kas mind Eesti oleks ikka sisse lasknud??

Pilt võetud netist aga sarnaseid mütse müüaksegi.

Keelatud Linn

Väljakust üle tee on ajalooline ning superilus keelatud linn.

Ütlen kohe ära- selle jaoks on vaja varuda mitu mitu tundi. Mina ise olin seal umbes 3-4 tundi ning ka ei jõudnud kõiki kohti läbi käia.

NB! Pileti ostmiseks on vaja passi!

Keelatud linna kasutati umbes 500 aastat einevate dünastiate tseremoniateks jne. Lähidalt saa lugeda siit.

Otsustasin ametit vahetada ning kohalikku värvaVAHTi mängima hakata.

Selliseid toole oli palju. Üks tähtsam kui teine.

Allolev tool on tähtsam kui ülevalolev tool. Tõsijutt!

Sisse ei pääsenud aga läbi akna nägi ikka :D

See kivi on tehis ehk plastist:

Sellised ribad olid kõikidel ettevõtetel. Siseneks nagu tapamajja...

Tegemist on siis suveniiripoega.

Selliseid rattaid/ sõidukeid oli igal pool. Enamuse olid siiski kaherattalised. Soojustuseks on neil kindad ja rattatekk.

Jingshan park

Kui Keelatus linnast välja minna, siis on järgmine koht Jingshani park. Sinna peab ka pileti ostma. Väga ilus koht - kindlasti minge ka sinna.

NB! Et pargi kõige kõrgemasse kohta jõuda on vaja päris pikk trepp läbida aga see on seda väärt.

Vaated ülevalt.

Uue ja vana kontrast:

Vaade Keelatud Linnale:

180 kraadi ehk vaade linnal.

Kui kenasti pargi kõige kõrgemasse punkti jõuda, siis leiab ka sellise koha - linna keskpunkti!

Sama park asub kohe linna suurima järve ääres - Bei Hai järv. Eraldi on olemas ja Bei Hai park ning me siirdusimegi edasi Bei Hai (Beihai) parki. Kui seal juba olla, siis kindlasti külastage ka seda.

Taaskord tuleb pargi kõige kõrgemasse punkti jõudmiseks meeletu hulk treppe läbida. Sellel korral ütlen ausalt, et vaade on küll hea aga torn/ tipp oli igav. Tipus on jadeiidimuusem ning see meid enam ei huvitanud.

Ahjaa- ning sinna parki jõudmiseks on vaja läbi paar kahtlast tänavat, näiteks see:

Aga samas.. kui ma oleksin jätnud Bei Hai parki minemata poleks ma kunagi näinud sellist stiilinäidet

Stylish?

Jätkuvalt olen ma veendunud, et karusnahk on mõrv ning karusnahksed asjad on väga inetud!

(Kui keegi tahab mu jopet kommenteerida, siis sellel on kunstkarvast krae. Ma ei oleks pärisnahast kraega ostnudki).

Siin on kindlasti palju tähtsat infot (pargi värvavas). Ma saan aru ainult kuupäevast ja sõnast inimene.

Et keegi ära ei unustaks, mis riigis ollakse, siis on meeldetuletuseks pandud mõned lipud lehvima.

Vesi on jääs

Siin silla peal tegi üks kohalik minust pilte. Ma siis poseerisin kah talle. Valge, pikk ja siniste silmadega- natuke eksootika neile?

Sama mees päris ka kust me tuleme- vastasime Soomest. Selle peale lõid mehe silma särma ja ütels: ''Oo, Helsimpi, the capital. I have been there''.

Jah, ta ütles Helsimpi.

Järve ääres oli mitukümend meest reas ning kõigil sellised riistad! WOW!

Mul hakkas enda pisikese Canoni pärast isegi häbi... :(

Vuntsidega kass

Hulkuvaid kasse on päris palju. Sellel on ägedad vuntsid. Vaatas mind ka mölises mu peale.

Ma kasside hiina keelest aru ei saa. Enda kasside mölinast saan päris hästi aru.

Nagu Triumfikaar kolme avaga.

9 lohe sein

Lugeda saab siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Nine-Dragon_Wall

Järve peal uisuväljal tegeleti siis sellise asjaga...

Nüüd juhtus selline asi, et mul sai fotokal aku tühjaks ning laadijat mul polnud. Mõtlesin minna poodi lisatarvikuid ostma aga ma unustasin...

Järgnevad pildid on tehtud mobiiliga või tääbiga.

Peale kõiki neid parke jõudsime Hai Hai piirkonda. Selleks ajaks oli juba päike loojunud ning tahtsime süüa. Hou Hai piirkond on umbes selline chinatown nagu Ameerika filmides kirjeldatud. Igas majakeses on mingi ettevõte. Pikad tänavad on ainult restorane täis. Siiski ei julgenud me mitte kuhugile sisse astuda. Paari kohta piilusime aga seal oli kõik ainult hiina keeles, seega loobusime.

Umbes 2 km jalutamist ning jõudsime metroojaamani.

Metroojaama kõrval oli üks restoran, kuhu otsustasime siiski siseneda. Meid juhatati lauda ning õnneks oli menüü sama vana skeemi järgi. AGA joogikaart oli ainult hiina keeles. Proovisin teenindajalt küsida nii hiina- ja inglise, kui ka kehakeeles teed aga ta ei saanud aru. Teenindaja kutsus oma kolleegi, kes oskas siiski inglise keelt. Sai aru ning tõi meile teed. Hiljem avastasime arvelt meeletu suure arve 58 元- see on umbes 8.2 EUR tee eest!!!! Tahtsin vaielda aga keelebarjääri tõttu ei tulnud see välja. Mul on tunne, et saime rämedalt petta. Tavaliselt on tee ca 18-28 元, kallimat pole näinud.

Lahkusime sellest restost mõru maik suus. Pealegi ei olnud toidud eriti hea. Esimene koht, mille toidud meile ei maitsenud.

Lisana pean ära mainima, et proovisime ka kohalikku VIINA. Ca 10-12 cl viina maksis 16 元 ehk umbes 1.5 EUR!

Enne hotelli jõudmist otsustasime taas maja taha poodi shoppama minna. Tulime välja nagu tõelised turistid - kilekotid pungil täis.

Mõned pildi taas poest:

Järgmisel on küpsised. Ainult küpad!

Viin. Jaga nr 7-ga ning saad väärtuse eurodes.

Õhtul näitas sammuluge 30777 sammu ehk u 22-23 km.

Reede. 27.01.2017.

Ärkasime hommikule kell 8:30. Eestis oli siis kelle veel 2:30 öösel.

Ilm oli paljulubav - päike paistis, telefon näitas õhtutemperatuuriks olevat 0 C.

Tänane plaan oli minna Suvepaleesse. Summer Palace. Hotellist jääb see 20 km kaugusele ning sinna saab taas metrooga väga ilusti.

Kuna eelmise päeval sai väga palju kõnnitud (+ fotokat kaasas veatud), siis olin väga väsinud. Tegelikult oleks võinud ma lõunani magada aga hing ei lubanud. Selle-eest olin ma pool päeva vägev vinguviiul - algas sellega, et mulle ei maitsenud kohv jne jne.

Soovitus kõigile - kui naine piriseb, siis laske tal paar tundi edasi magada.

Reedehommikune vaade.

Meie Mustamägi kahvatub Hiina kõrghoonete eest!

Läksime Suvepaleesse.

Suvepaleesse läksime, siis eelviimane peatus/ümberistumine oli Haidianhuanzhuang. Päriselt ka- selline nimi. Suvepalee peatus on Beigingmen.

Peking on nagu kahekordne linn. Nail on väga suur ja päris hea metroosüsteem.

Pilte suvepaleest on allpool.

Sissepääsupilet maksis 50 元.

Suvepalee kohta saab lugeda siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Summer_Palace

石舫; Shí Fǎng ehk Marmorpaadi kohta saab lugeda siit.

Suvepaleest lahkused oli mul 12000 sammu tehtud. Sai ikka ringi tiirutatud.

Peale Suvepaleed seadsime taas sammud metroo poole. Meie siht oli jõuda Temple of Heaven-isse.

Nende kahe koha vahel on umbes 20 km. Metroos tegi üks kohalik meist pilti. Üritas seda varjata aga noh ... ei õnnestunud. Ma arvan, et see on karma, kuna ma ise proovisin ka enne metroos kohalikke salaja pildistad - umbes 8 kohalikku istusid meie vastas ning kõik olid oma nutifonides. Pilt nagu Eestis bussiga sõites :D

Temple of Heavenis ostsime ainult pargi sissepääsupileti, mis maksis 5 元 (u 75 eurosenti). Me olime liiga väsinud (lugege: MINA olin väsinud ja pirisesin), et mõnda maja või tooli taas vaatama minna. Siiani kõikides paleedes on mingid väga tähtsad kuninglikud toolid olnud ning oleme aus- enam ei viitsi...

''Pisike'' park ehk Temple of Heaveni kaart on allpool.

Ma arvan, et selle pargi läbimisega oleksime taas 5-6 km maha kõndinud. Otsustasime liikuda ainult strateegiliste punktide juurde, mida me tahtsime näha. Pildid allpool:

Stiilinäide. Isegi kõrghoonetel on viilkatused!

Lahkusime pargist teiselt poolt ning hakkasime tagasi metroojaama poole kõndima.

Kõndisime ja kõndisime....

Ja kõndisime ja kõndisime....

Lõpuks hakkasime juba arvama, et oleme valel teel (mina arvasin) aga õnneks oli mul siiski elav kompass kaasas ning liikusime edasi. Ma arvan, et see oli umbes 1 km pikk tee. Pargis sees ei tundunud see tee üldse nii pikk olevat kui iga nurgatagune väga huvitav tundub.

Näljaralli.

Täna jõudsime hotelli tagasi veel valges, peale kl 17.00.

Tahtsime hotellist üle tee restorani sööma minna aga selgus, et kõik on juba kinni. Homme, laupäeval, on ju kohalik suur pidupäev - uus aasta.

Seejärel siirdusime hotelli taha poodi, et midagi õhtuks süüa osta. Aga üllatus-üllatus, poe eest oli umbes 6 hiinlast, kes seisid kaksi-raksi ees ning keelasid meil sisse minna. Pood oli kinni ning kell oli alles 17.30 paiku.

Õnneks märkasime, et üle tee blinkisid mingi toidukoha tuled ning tegime kiired sammud sinna poole.

Leidsime Pizza Huti. Ma polnud kunagi varem Pizza Hutis käinud ega soovinud ka minna, aga ometi leidsime end keset Pekingit Ameerika toidukohas.

Hiina pitsast siis:

Pitsa oli paksu rasvase põhjaga natuke pontsiku maitsega. Juustu oli harjumispäraselt vähe. Siiski, kõige parem pitsa, mida ma Hiinas saanud olen.

Meie kõrvale istus samast hotellist pärit ameeriklanna. Tundub, et tema tahtis ka poodi minna....

Kella 19.00 paiku hakati juba uue aasta puhul rakette laskma. Iga tunniga läks ilutulestik aina intensiivsemaks.

Kell 19:30 st läksin hotelli basseini ujuma. Tuleb välja, et ka spordisaal pandi varem kinni ning mul oli ainult pool tundi aega.

Sammulugeja näitas 24300 sammu.

Olime juba paar päeva näinud inimesi ringi liikumas punaste kottidega. Saime täna lõpuks aru, et tegu on mingitsorti traditsioonilise toiduga. Vist on pardiprae koostisained sees.

Südaööl algas fantastiline ilutulestik, nagu ikka uusaastal kombeks.

Laupäev 28.01.2017.

Nagu arvata võis oli hommik paksult SUDU täis. Terve öö käis ilutulestik ning arvestades linna asukohta, siis tekkinud reostus ei liikunud õhust mitte kuhugile.

Tänane idee oli minna Pearl Marketisse. Minu üks suurimaid eesmärke oli sinna jõuda ning ägedat turgu nautida aga me saime juba hotellist teada, et see on kinni ning avatakse alles 02.02.17.

Siirdusime, siis samasse parki, mida külastasime juba esimesel päeval- DiTian. Tänane pilet maksis 10 元, mitte enam 2 元. Väike hinnatõus oli tekkinud.

Inimesi oli pargis mitukümmend tuhat. Ma ei liialda - astuda oli peaaegu võimatu. Kui ma siiani olen koguaeg pika sammuga ning kiiresti kõndinud, siis nüüd pidi tibama.

Kogu park oli niimoodi inimesi täis.

Hiinlastel oli huvitavad mängud. Väikese raha eest said sa oma õnne katsetada ning võidu puhul said meeletult suure loomakese auhinnaks. Meie ainult jälgisime- see oli põnev lihtsalt vaadata ka. Neid suuri mänguloom (umbes 1 m pikkused) ei müüdud, vaid sul oli võimalik neid võita.

Kahjuks pilti mul pole.

Loodsime minna ka Lama Templisse aga see oli kaa kinni.

Ülesõnaga pühade ajal on kõik kohad kinni, v.a avalikud pidustused. Isegi restoranid ja poed on suuremalt jaolt kinni.

Süüa saime selle õhtul hotellist üle tee keskuses. See oli peaaegu inimtühi vaid pelmeenirestoran oli lahti. Polnud just see, mida tahtsime aga peaasi, et sooja toitu sai! Iseenest päris maistvad pelmeenid olid.

Muide, selle keskuse koristaja sai väga hästi aru, kui ma küsisin hiina keeles kus WC asub. Huvitav, kuidas see naiska restoranis ei saanud sõnast tee aru?

Saime sai sellel päeval ainult 15000 sammu kõnnitud. Laisk päev.

Pühapäev 29.01.2017

Tänane päev - taevas üliselge , sudust on ainult hais järel.

Magasime võimalikult kaua, käisime söömas ning otsustasime teha päeval ära shopingu kodustele.

Pealelõunaseks sihiks võtsime pärlituru. Pearl Market. Sama koht kuhu mõtlesime eile minna aga loobusime. Metroopeatus: TianFanHongMen.

Kuna ma ikka väga väga soovisin pärliturule jõuda, siis mõtlesime katsetada ÄKKI on ikka lahti. Jõudsime ainult selle hoone ette, vaatasin kurvalt läbi klaasi ning lonkisime ära...

Tripadvisoris on ka inffi.

Järgmine idee oli külastada maa-alust linna. Kõndisime VÄGA KÜLMAS tuuules mitu kilti ning jõudsime Mao Zedungi imelise platsi juurde tagasi. Siiski saime lõpuks turismiinfobüroost teada, et muuseum on juba aastast 2008 kinni ning sega pole avatud. Me teadsime isegi, et see on remondis, loodsime, et on ka taas avatud aga noh, ei olnud.

Kohvi ameeriklastele!

Kuna õuest oli RÄMEDALT KÜLM ning puhkus isegi mu talveriietest läbis, siis olime sunnituid kohvipausi tegema, et natukenegi sooja saada. Läksime Starbucksi. Esimest korda elus. Päriselt ka- ma ei mäleta, et ma oleks kunagi Starbuckis kuskil käinud. Võtsime ühe latte ning ühe musta kohvi ning sime.... kokku terve liitri kohvi!

WTF??

HTF joob nii palju kohvi?? See on minu tavalisest kohvikogusest on see umbes 10 x rohkem!

Limpsisin enda kohvilt umbes 1/10 ära - ülejäänud läks raisku.

Küsisime maa-aluse linna kohta ka Starbucksi teenindajatelt aga nemad pole selle kohta kuulnudki.

NB! Seal Starbucksis ei olnud WCd.

Selliseid karamelliseeritud maiuseid müüdi igal pool. Me ei julenud osta.

Suvaline tänav kesklinnast peatee ääres

Shopping street / kesklinn

Ja selline oligi meie viimane reisupäev Pekingis. Homme, esmaspäeval, on lahkumine ja lahkumispisarad!

Esmaspäev, 30.01.2017.

Lahkumispäev. Ärkasime kell 7.00 ning nautisime pikalt oma viimast hommikusööki..

Takso tellimine oli selline - palusin portjeelt taksot, portjee läks tänavale ning peatas ühe auto. Nii nagu filmides.

Taksosõit, 20 km, kestis ainult 15 min ning maksis ainult 62 元. See on umbes 9 EUR.

Lennujaamas oli meeletu järjekord. Et, järjekorda üldse jõuda pidime mingi imeliku tiiru lennujaamas tegema. Ma ei hakka lähemalt seletama, turvaväravad jne.

Hea, et me umbes 2.5 h varem lennujaama läksime - me olime üle tunni check-ini järjekorras.

Mul alati õnnestub sekeldustesse sattuda ning sain ka lennujaama kohvikus kerget segadust tekitada. Tahtsin osta 2 teed (Lemon tea) aga meile anti 2 lattet. Läksin oma õigust nõudma ning sain tee kah. Seega saime nii teed kui ka kohvi. Vedas? Ju siis.

Lend tagasi oli taas Aeroflottidega.

Selle reisiga sai üks minu suur unistus täidetud- HIINA MÜÜRIL KÕNDIMINE!

Märkused:

* Toit oli küll rasvane aga uskumatult hea. Minu jaoks oli reis tõeline toiduelamus. Eestis pakutav Hiina toit pole võrreldav!!!

* Hiinlased ise on enamjaolt väga kõhnad aga see on tänud nende suurepärasele metabolismile. Kui ma elaksin seal kaaluksin arvatavasti 100 kg.

* Ei, kõik hiinlased ei näe ühesugused pilusilmad välja. Paljud noored naised on isegi ilusamad kui eestlased.

* Linna lõhn on selline: aiamaadel prahipõletuse + kile-/värvipõletushais sekka.

* Respiraatorit mul polnud - soovitan soojalt see endale hankida.

* Peking on väga äge, sinna läheks hea meelega kunagi tagasi. Kuna õhk on saastunud, siis elama ma sinna ei läheks. Kui keegi pakuks tööotsa kuni 2 kuuks, siis ma kaaluks seda. Suure tõenäogusega oleksin nõus küll mujale Hiinasse, kus on vähem õhusaastatust, kolima.

* Autodel on parem pööre punase tulega lubatud!

Tundub, et paljud hiinlased sõidavad metroosse e-bike'ga või tavalise jalgrattaga, peale metroost väljumist võtavad uue ratta ning sõidavad tööle.

* E-bike'sid on väga palju ning neil on külma kaitseks kindad + tekk.

* Jääb mulje, et kõige mõistlikumad inimesed elavad põhjapool (nt Eesti, Soome jne). Järgnev kehtib ka Hiina koht. Me ei viska prügi maha, ei ole lohakad, oleme viisakamad ning jätame teistele oma hingamisruumi. Põhjapool korjatakse prügi kenasti kokku. Noh, need Eesti mehepojad on nagu nad on - vähemalt pole nad libekeeled.

* Kitsastel kõrvalistel tänavatel on peale sudulõhna tunda ka väga rõvedat spetsiifilist (vist) reovee haisu.

* Enne reisi nühkisin oma punase jope läikima ning koju tagasi jõudes oleksin ma nagu põldu kündmast tulnud. Linnas on nii tolmune ning must õhk, et nädalaga läks mu jope kohe räpaseks.

* Metroo on väga mugav liikusvahend. Meil õnnestu tipptunde vältida ning suurt trügimist ei kogenud.

* Osadel metrooliinidel on tunnelitesse paigaldatud kilomeetrite kaupa EKRAANE ning need loovad ilusaid liikuvaid pilte. Nt hüplevad hirved jmt. Pilti / videot ei õnnestunud teha, olin nende vaatamisest liiga lummatud.

* Majadel pole vist sisseehitatud küttesüsteemi - mõnedel on õhksoojuspumbad aga mitte kõigil.

* Ettevõtete välisustel on ees sellised ribad nagu siseneks tapamajja või siis hoopiski 2 paksu tekimoodi riba. Nägin ühte sellist tekki isegi bussil ees.

* Nagime kokku 3 sportivat (jooksvat) noort ning umbes 4-6 vanainimest, kes tegid vabas õhus trenni (venitusharjutused muusika saatel).

Riietusest:

* Enamus kannavad botaseid/ tenniseid. Umbes 2% kannavad uggisid.

* Mandarini keel kostub nagu räägiks kuum kartul suus.

* Mõnel naisel on pruunikad-rohekad juuksed. Huvitav, millest see tuleb? Kas nad on enda juuksed blondiks värvinud aga värv ei püsi ning kulub hoopiski rohekaks?

* Väga popp on ''kodutute'' stiil ehk suured lohvakad mantlid pisikesel figuuril. Minu meelest naljakas ning inetu. Hiinlastele on ju emake-loodus andnud väga ilusa õblukese figuuri aga see mantel teeb nad kentsakaks.

* Järgmine popp stiil on ''puudli'' stiil: puffis jalatsid, puffis, krae aga ülejäänud riided rõhutavad ilusti figuuri.

Kokkuvõte.

Reisikestvus oli 8 päeva, Pekingis olime 6 ööd.

Palju reis maksma läks? Umbes 1100-1200 € inimese kohta, seega mitte välja palju. Lennupiletid saime juba väga odavalt ca 450 EUR/ in / edasi-tagasi.

Üldine hinnatase on küll odavam, kui Eestis, kuid kuna olime pealinnas, siis polnud hinnavahed väga suured. Kus vähegi võimalik, siis seal tuleb kaubelda!

Õhutsaastatud on väga suur, soovita kindlasti respikat kasutada. Meil polnud ning kahetsen seda.

Väikesed äpardused juhtusid aga tegelikult meeldis kõik. Väga erinev on Eesti elust ja olust... Kõige hullem on õhk. See on mittehingatav. Ainus põhjus miks Pekingisse mitte tagasi minna on õhk - kõik muu on lihtsalt äge!

Seega, et kui nüüd saadab keegi mind Pekki, siis olen ma seal juba käinud....

Comments


Featured Posts
Check back soon
Once posts are published, you’ll see them here.
Recent Posts
Search By Tags
Follow Us
  • Facebook Reflection
  • Twitter Reflection
  • Google+ Reflection

© 2023 by L i l o u   P a p e r i e. Proudly created with Wix.com

  • b-facebook
bottom of page